PRAKTIKA ÜLESANNE 5 

TÕSIELU- EHK DOKUMENTAALFILM

1. Tõsielufilm (sama mis dokumentalistika, filmidokumentalistika, kinodokumentalistika, dokumentaalkinematograafia) on filmikunsti põhiliik; tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonis filmitud autentset materjali.

Dokumentaalfilm (sama mis dokumentaal, dokfilm, dokk, tõsielufilm, tõsielulinateos) on tõsielufilm kitsamas tähenduses; film, milles kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite abil.

Dokumentaalfilmi stiilidena võib välja tuua kaks erinevat stiili:

·      cinéma vérité - elu püütakse jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, portatiivse võttetehnika abil ning otseheliga. Prantsuse filminduses käibele tulnud termin ('kaamera tõde').

·      direct cinema - 1960. –1970. aastate Ameerika dokumentaalfilmi vahetu stiil, vaste cinéma vérité laadile Euroopas. Ehe ja spontaanne jäädvustamisstiil sai võimalikuks tänu valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate tootmisele.

Tõsielufilmi alaliigid on: kroonikafilm, loodusfilm, kunstifilm, portreefilm, propagandafilm, probleemfilm, õppefilm, uurimusfilm, ringvaade ja fake-documentary.

Allikas: Maran, M. (2007). Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Magistritöö, Tallinna Ülikool.

2. Valisin analüüsiks filmi “Emakala surm”.

Arvan, et filmi saaks kasutada väga hästi loodusõpetuses või bioloogias. Õpioskustena saab kontrollida eelnevalt õpitud materjali kinnistumist, lapse teadmisi vee-elust, väärtustab loodusliku keskkonna tähtsust ning õpilase kuulamis ja tähelepanuoskust. Arendada saab vestluse ja küsimuste käigus õpilase analüüsi võimet ja seoste loomist. Film aitab õpilasel panna end mitme tegelase olukorda (kalamees, minister, teadlane) ja aitab erinevate rollivaatluse läbi mõista teema keerukust ja iga osapoole arvamust.

Filmi pikkus on 26 minutit seega jõuab ühes 45-minutilises tunnis selle ära vaadata ning teises tunnis toimuks põhjalikum filmi analüüs ja vestlus.

Esmalt kordaksime üle erinevad kalaliigid Eesti vetes, ülevaade vee-elustikust. Uurida, mis kokkupuuteid on õpilastel kala ja kalastamisega (kes on käinud kalal, mida püüdnud).  Seejärel näitaksin õpilastele filmi. Hiljem annaksin filmi sisulise arusaadavuse kontrollimiseks küsimustega töölehe. Järgmises tunnis arutleksime filmi sisu üle ja analüüsiksime filmis esitatud probleemi (miks on loodud püügikvoodid jms). Seejärel näitaksin õpilastele välismaal püütud suurima tuurakala. See soodustab õpilaste globaalset mõtlemist ja võib- olla tekitab suuremat huvi kalade ja kalanduse vastu.

Allikas: ERR Arhiiv

3. Samateemalise filmi välismaalt leidsin National Geographicu kodulehelt ning filmiks valisin “Monster fish: stalking sturgeon”.

Allikas: National Geographic