Reflektsioon

Reflektsioon

Esmalt tahaksin tänada kasuliku kursuse eest ja tänada ka ennast, et suutsin kõik vajaliku ära teha. Sain kindlasti rohkem teada IKT vahenditest ja võimalustest ning millist vahendit eelistada (nt interaktiivne tahvel suure klassi puhul, tahvelarvuti väiksema puhul).

Kindlasti oli üks meeldejäävamaid kogemusi animatsiooniseminar, mille tulemusena valmis üks lühike, kuid armas animatsioon. Alguses tundus see mulle ääretult keeruline ülesanne teha 2 päevaga film, kuid seminaris selgus, et tegemist ei olegi nii ületamatu ülesandega. Meeldis, et õppisin kasutama applikatsiooni nimega Garageband ning kuidas selle abil helisid teha, salvestada ning see kõik hiljem  filmi monteerida.  

Üheks raskeimaks katsumuseks oli Wimeo keskkonnas õppevideo tegemine. Olin küll eelnevalt õppinud, kuidas pilti lõigata ja monteerida, kuid kas teadmised olid ununenud või oli tegemist pisut teistsuguse programmiga. Antud ülesande puhul pusisin mitu päeva ja olin peaegu alla andmas, kuid pärast kasutusjuhendi videote detailset jälgimist, sain siiski hakkama ja olen õnnelik enda üle, et takistuse ületasin.

Rääkides läbiviidud tundidest, siis kindlasti töötasid õppevaheninda kõige paremini erinevad õppemängu keskkonnad (Lastekas, Frepy jne). Tunnen ka end õpetajana kõige paremini nendes keskkondades navigeerides. Nõrkadeks külgedeks pean oma visuaalseid oskusi videote tegemisel. Tunnen, et suudan sõnadega rohkem väljedada kui seda videos/animatsioonis/filmis mingi visuaalse objektina näidates. Usun, et õppevideote tegemine oleks kindlasti kasulik ja põnev tegevus, mida peaksin rohkem harjutama. Samuti peaksin olema rohkem avatud kasutama õppetegevuses IKT vahendeid. Olles küll noor õpetaja, olen harjunud ikka väljaprinditud töölehtede, nõukogude tegevuspiltide ja paber-pliiats kooslusega. Mõistan,et üks põhjusteks võib olla ainult valitud klassiruumide valmisolek IKT-vahenditeks (interaktiivne tahvel, projektor), kuid  kui oma õppetööd piisavalt ette planeerida, on see kindlasti võimalik.

Kuna töötan enamasti autistlike lastega, siis on eriti oluline visuaalne materjal, sest kombineerides võimalikult elulähedase ja mitmekülgse teema sisendi, saab neile õpitu rohkem selgeks ning kinnistub paremini. Enamus tänapäeva lapsed, seda enam veel autistlikud lapsed, on tehnikaga sina peal, siis erinevate IKT vahendite kasutamine õppetöös on kindlasti hea võimalus suurendada õpimotivatsiooni, tagada õpitu parem kinnistumine ja õppeprotsessi individualiseerida.

PRAKTIKA ANALÜÜS 5

Ettevalmistatud tegevusplaan aitas üldiselt jälgida ja koordineerida tunni kulgemist. Projektor ning tahvelarvutid olid ettevalmistatud. Paraku jäi, aga tahvelarvuti osa ühel õpilasel täitmata, sest õpilane keeldus Frepy mängu keskkonnas tunnitööd sooritamast. Kuna väikeklassis õpivad autistikud õpilased, kelle puhul on eriti tähtis reeglitest kinnipidamine, siis ei saanud ma tal lubada tahvelarvutis muude keskkondade kasutamist. Nimelt meeldib õpilasele Internetist www.klick.ee vaadata tootekatalooge ning kõva häälega küsida, kas õpetajal on kodus nimetatud kodutehnikat. Vältimaks teise õpilase tähelepanu hajumist ja reeglitest kinnipidamist pidasin õigeks tahvelarvuti kasutamist mitte lubada ja andsin talle täitmiseks töölehe.

Üldiselt õnnestus kavas olnud tegevused plaanipäraselt. Söödava ja mittesöödava kategoriseerimisel kippus üks õpilane söödavaid asju maitsma, kuid mitmekordsel suunamisel mõistis õpilane, et toiduaineid ei ole seekord mõeldud söömiseks. Kindlasti aitas teema diferentseerimisele kaasa erineva raskusega töölehed ja lisaülesanded. Kuna üks õpilane on töölehtede täitmisel võimekam, oli kirjatähtedes asjade kirjutamine hea lahendus, mis andis aega mul keskenduda tööle teise õpilasega.

Nagu eelnevate analüüside puhul, siis ka seekord õpetaja ja paarilisega koostööd ei olnud, sest viisin tunni ise läbi. Kindlasti tahaks järgmine kord IKT tundi läbiviies endale vaatlejat, kes oskaks anda tagasisidet.

Usun, et tema sai edukalt käsitletud ning kui õpilased kipuvad järgmine kord nt plastiliini vm mittesöödavat sööma, siis meenutada neile kuhu kasti nad plastiliini panid, kas söödav või mittesöödav. Kuna autislike laste puhul on reaalses keskkonnas õppimine kõige parem vahend teema selgitamiseks, siis usun, et teinekordi tasub kasutada õppetöös just reaalseid esemeid. 

Järgmine kord soovitaksin rohkem uurida erinevate Internetis olevate õppekeskkondade kohta, et õpilastele oleks rohkem alternatiivne peale Frepy keskkonda.

PRAKTIKA ÜLESSANNE 4 ANALÜÜS

Tegevus läks minu meelest korda, sest õpilased olid koostööaltid ja huvitusid loomadest. Tegevusplaanist oli kasu ja mitmekülgne lähenemine teemale (pildid, heli, tööleht) andis hea võimaluse kontrollida õpilaste eelnevaid teadmisi loomadest.

Tegevuse läbiviimine õnnestus, kuid esines ka takistusi. Heliklipi kuulamisel kippus laste tähelepanu hajuma ja nad üritasid arvuti ekraani vaadata, et näha kas seal mingi video ei mängi. Pärast selgitust, et tegemist on ainult heliga, rahunesid õpilased maha. Seega võiks järgmine kord proovida heliklipi asemel videot, kus on ühendatud loomade heli ja pilt. Samuti tekkis raskusi loomade kategoriseerimisel, mis tähendab, et seda teemat peab rohkem kordama. 

Koostööd õpetaja ja paarilisega ei olnud, sest tunni viisin läbi ise. Järgmine kord lisaksin veel tunnikavasse ühe liikuvama tegevuse, et õpilased ei muutuks rahutuks ja saaksid imiteerida näiteks loomade kõndi vms.

ÜLESANNE 5 

Aine: 
Loodusõpetus, 1.klass, väikeklass.

Tunni teema: 
Söödav ja mittesöödav.

Tegevuse eesmärk: Õpilased omandavad teadmise, mis on söödav ja mittesöödav. Õpilane õpib eristama toiduainet esemetest. Täieneb õpilase sõnavara.

IKT vahendid: projektor, arvuti, tahvelarvuti.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Olen väikeklassi õpetaja klassi õpivad 2 autistlikku poissi. Autistlikel õpilastel esineb harjumust süüa/närida mittesöödavaid asju (nt plastiliin, pliiats, paber vms), siis leidsin, et tunni teema on õigustatud. Tunni teema individualiseerimiseks käsitletakse tunni teemat nii verbaalselt, visuaalselt kui ka tunnetuslikult. Kuna igal õpilasel on erinevad õpioskused, siis mitmekülgne lähenemine tagab, et iga õpilane mõistab teemat just tema isiklikust õpioskusest lähtuvalt. Teema diferentseerituse tagamiseks on õpetajal töölehtede täitmisel mõeldud tublimatele/kiirematele õpilastele lisaülesanded (nt kirjuta toiduainete nimed lehe teisele poole), et õpetaja saaks aeglasemaid õpilasi suunata ja toetada. 

Esmalt võtab õpetaja korvitäie söödavaid ja mittesöödavaid esemeid ja palub õpilastel kahte erinevasse kasti sorteerida. Iga eseme paigutamisel peavad nad eseme nime nimetama. Seejärel näitab õpetaja projektoriga tahvlile erinevaid söödavaid ja mittesöödavaid esemeid ning õpilased peavad suuliselt õpetajale vastama, kas asja süüakse või mitte.

Seejärel jagab õpetaja õpilastele töölehed ning palub õpilastel töölehel olevad esemed sorteerida. Kiiremad õpilased peavad kirjutama esemete nimed paberi teisele poole kirjatähtedes. See aitab õpilastel tunni teemat kinnistada ja arendab lapse käekirja. Kui töölehed korrektselt täidetud jagab õpetaja õpilastel kätte tahvelarvutid. Eelnevalt on õpetaja avanud Internetis oleva mängu- ja õpikeskkonna nimega nimega Frepy, seal peavad õpilased otsima mängu "Söödav ja mittesöödav" ning seda siis tunni teema kinnistamiseks ja sõnavara arendamiseks mängima. Tunni lõpus võivad õpilased endale preemiaks valida meelepärasema mängu Frepy keskkonnas.

Tund lõpeb kokkuvõttega, miks ei tohi mittesöödavaid asju süüa ning mis tagajärgi võib see põhjustada (kõhuvalu, lämbumine jpm).

ÕPPEFILM

Otsustasin teha lühikese klipi helkuri kandmisest, sest hetkel on pime aeg ja liiklusohutus on oluline teema.
Minu filmi link:

http://www.wideo.co/view/6891731417978407793-helkur

PRAKTIKA ÜLESANNE 5 

TÕSIELU- EHK DOKUMENTAALFILM

1. Tõsielufilm (sama mis dokumentalistika, filmidokumentalistika, kinodokumentalistika, dokumentaalkinematograafia) on filmikunsti põhiliik; tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonis filmitud autentset materjali.

Dokumentaalfilm (sama mis dokumentaal, dokfilm, dokk, tõsielufilm, tõsielulinateos) on tõsielufilm kitsamas tähenduses; film, milles kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite abil.

Dokumentaalfilmi stiilidena võib välja tuua kaks erinevat stiili:

·      cinéma vérité - elu püütakse jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, portatiivse võttetehnika abil ning otseheliga. Prantsuse filminduses käibele tulnud termin ('kaamera tõde').

·      direct cinema - 1960. –1970. aastate Ameerika dokumentaalfilmi vahetu stiil, vaste cinéma vérité laadile Euroopas. Ehe ja spontaanne jäädvustamisstiil sai võimalikuks tänu valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate tootmisele.

Tõsielufilmi alaliigid on: kroonikafilm, loodusfilm, kunstifilm, portreefilm, propagandafilm, probleemfilm, õppefilm, uurimusfilm, ringvaade ja fake-documentary.

Allikas: Maran, M. (2007). Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Magistritöö, Tallinna Ülikool.

2. Valisin analüüsiks filmi “Emakala surm”.

Arvan, et filmi saaks kasutada väga hästi loodusõpetuses või bioloogias. Õpioskustena saab kontrollida eelnevalt õpitud materjali kinnistumist, lapse teadmisi vee-elust, väärtustab loodusliku keskkonna tähtsust ning õpilase kuulamis ja tähelepanuoskust. Arendada saab vestluse ja küsimuste käigus õpilase analüüsi võimet ja seoste loomist. Film aitab õpilasel panna end mitme tegelase olukorda (kalamees, minister, teadlane) ja aitab erinevate rollivaatluse läbi mõista teema keerukust ja iga osapoole arvamust.

Filmi pikkus on 26 minutit seega jõuab ühes 45-minutilises tunnis selle ära vaadata ning teises tunnis toimuks põhjalikum filmi analüüs ja vestlus.

Esmalt kordaksime üle erinevad kalaliigid Eesti vetes, ülevaade vee-elustikust. Uurida, mis kokkupuuteid on õpilastel kala ja kalastamisega (kes on käinud kalal, mida püüdnud).  Seejärel näitaksin õpilastele filmi. Hiljem annaksin filmi sisulise arusaadavuse kontrollimiseks küsimustega töölehe. Järgmises tunnis arutleksime filmi sisu üle ja analüüsiksime filmis esitatud probleemi (miks on loodud püügikvoodid jms). Seejärel näitaksin õpilastele välismaal püütud suurima tuurakala. See soodustab õpilaste globaalset mõtlemist ja võib- olla tekitab suuremat huvi kalade ja kalanduse vastu.

Allikas: ERR Arhiiv

3. Samateemalise filmi välismaalt leidsin National Geographicu kodulehelt ning filmiks valisin “Monster fish: stalking sturgeon”.

Allikas: National Geographic

Praktika ülesanne 4

Aine: 
Loodusõpetus, 1.klass (väikeklass)

Tunni teema: 
Koduloomad

Tegevuse eesmärk: Kinnistada koduloomi ja nende häälitsusi. Eristada kuulmisoskuse järgi koduloomi.

IKT vahendid:
Projektor, kõlarid, sülearvuti.

Tegevuse kirjeldus ja selle põhjendus: Kuna tegemist on lihtsustatud õppekava järgi õppivate õpilastega, siis on hea hinnata õpilaste kinnistunud teadmisi koduloomadest, sest eelnevat on teemat käsitletud.

Esmalt jagatakse õpilastele loomade pildid ning korratakse iga looma häälitus, elupaik jm info. Õpetaja saab hinnata, kuidas on eelnevalt õpitu meelde jäänud. Seejärel jagatakse õpilastele töölehed, kus õpilane peab kirjutama iga looma nime ning valima kategooria, kas koduloom või metsloom. Töölehe täitmine parendab lapse käekirja ning kategoriseerimine kombineerib erinevaid kognitiivseid oskusi (mälu, tähelepanu jm) 

Siis korjab õpetaja töölehed enda kätte. Õpetaja kuvab projektori abil tahvlile erinevate loomade pildid ning õpilased peavad näidatava looma häält imiteerima. Seejärel laseb õpetaja arvutist loomade helifaili ning lapsed peavad nimetama kuuldud loomi. 

Kui õpetaja on märganud, et koduloomade teadmised ei ole piisavalt head, siis heaks abivahendiks on loomade pildid. Õpilane saab pärast kuuldud loomahääle tõsta ülesse õige pildi. Samuti on see hea variant õpilaste puhul, kellel on kõnega raskusi või kel kõne täiesti puudub.

Kui õpetaja on hinnanud laste teadmised koduloomade puhul piisavaks, siis vastavad lapsed kuuldud häälele suuliselt.

Pärast heliklipi kuulamist teeb õpetaja koos õpilastega kokkuvõtte kuuldud koduloomadest. Õpetaja laseb enesereflektsiooni soodustamiseks nimetada oma lemmiklooma. Antud tunni abil saab hinnata õpilaste eelteadmisi, kuulamis- ja kirjutamisoskust, kognitiivseid võimeid ning suulist eneseväljendusoskust.